Oma töös projektijuhtimise coach’i ja koolitajana näen ikka ja jälle kaheksat tüüpviga, mis viivad sageli projekti nurjumiseni.
1. Projekti vajaduse ühise mõistmise puudumine
Sageli märkan, et projekti meeskond ei võta enne projektiga alustamist aega põhjalikuks aruteluks, mille käigus pandaks koos paika, miks meil on seda projekti vaja.
Ühise arutelu käigus on kasulik jõuda koosmeeleni, miks me selle projektiga üldse tegeleme, millised on projekti elluviimisel olulisemad piirangud ning milline on projekti metsikult edukas tulemus juhul, kui ületame enda püstitatud ootusi.
Kui saame neist asjadest samamoodi aru, siis liigume projektiga edasi ühtse löögirusikana ning vaidlusi ja arusaamatusi tuleb vähem ette. Kui jätta see kokkulepe sõlmimata, küsib varem või hiljem keegi iniseva ninahäälega: „No mii-iiilleks meil seda #¤&¤%&(&(¤/¤ (rõve sõim eesti keeles) projekti üldse on vaja???!!!“ Või tormab omapäi suvaliselt valitud suunas minema nii, et keegi ei jõua järele. Või ületab külma kõhuga projekti eelarvet. Või... Variante on kümneid ja sadu. Kui oleme koosmeelel projekti vajaduse, reeglite ja sihi suhtes, siis aitab see tagada projekti eduka lõpetamise.
2. Projekti planeerimine meeskonda kaasamata
Me ju teame niigi, keda meil on projekti käigus vaja ning millist panust see osalejatelt nõuab! Kas ikka teame?
Tegelikult vist mitte. Proovi oma järgmise projektiga teha erand ning planeerida see kogu meeskonnaga, kaardistades koos projekti tegevusi ning pärast seda kirjutades iga tegevuse juurde selle eest vastutaja ja tähtaeg. Kui kaasad meeskonna projekti juba kavandamise faasis, on tulemuseks realistlikum ajakava, parem ülesannete mõistmine ning suurem pühendumus projektile.
3. Pealiskaudne suhtlemine ja liigne eeldamine.
Järgmine viga on ehtsoomeugrilik: projektijuht suhtleb oma meeskonnaga liiga vähe ning seetõttu saab ootamatustest ja vigadest teada liiga hilja.
Lepi juba projekti alguses kokku suhtlusrutiinides: kui tihti toimuvad projekti koosolekud, kui sageli saadad meeskonnale vahekokkuvõtteid, kus asub projekti ja selle käigu dokumentatsioon.
Projekti nõupidamistel on hea aluseks võtta Dwight Eisenhoweri maatriks: kord-paar nädalas annab iga osaleja aru, milliste oluliste ja kiirete ning milliste oluliste ja ajalise surveta tegevustega ta tegeles. Ning milliseid „tulekahjusid“ kustutas, millel tagantjärele vaadates polnud erilist tähtsust. Seejärel annab iga osaleja ülevaate oma järgmise nädala tegevustest: millisteks ootamatusteks ta on valmis ning milliseid tähtsaid tegevusi kavatseb ära teha.
Olen näinud, et kasu on ka projektijuhi kiiretest vahekokkuvõtetest: korra-paar nädalas saadab projektijuht meeskonna liikmetele e-kirja, milles on paari-kolme lausega kirjas, mis hetkel toimub. Kui teed seda, siis ennetad nädala jooksul vähemalt nelja-viit infonäljase meeskonnaliikme küsimust.
Kui kontrollid projekti käiku, siis küsi ja kuula aktiivselt. Tead ju küll vana nippi, mis ütleb, milline võiks olla kuulamise ja rääkimise suhe. Ei tea? Mine peegli ette ja loe peegelpildilt kokku oma suu ning seejärel kõrvad. Just: kuula kaks korda rohkem kui räägi. Ära eelda kunagi midagi, sest kui sa ei küsi, siis tegelikke põhjusi sageli sa teada ei saa.
Tunnusta tagasiside käigus inimesi edusammude eest ning apsakate esinemisel uuri, millisel põhjusel just nii juhtus ning kuidas saame koostöös vigu parandada ja projekti õiges suunas taas liikuma panna.
4. Delegeeritud tegevuste vähene kontroll
Ma pole kohanud ühtki projekti, mis oleks lõppenud isevoolu teel edukalt. Kui delegeerid, siis sõnasta oodatav tulemus, mitte probleemi lahendamise viis. Ja loomulikult palu tegijal peegeldada, kuidas ta ülesandest aru sai.
Paari päeva pärast küsi tagasisidet, kuidas delegeeritud tegevus edeneb. Mõnikord jääb inimene asjaga jänni ega julge abi küsida, vahel liigub täiesti vales suunas – paar päeva hiljem kiire ja põgus tagasiside ei häiri, kuid samas aitab mitmeid vigu vältida.
5. Liigume enne edasi, kui eelmine samm lõpetatud
Vigase projekti esimeste märkide hulka kuulub see, kui eelmise sammu töö tuleb sulle kaela kõige ebasobivamal hetkel, kui oled juba järgmise tegevusega äärmiselt hõivatud. Selle vältimiseks veendu enne projektiga edasiliikumist, et eelmise sammu tööd on kvaliteetselt lõpetatud ega anna endast märku siis, kui seda kõige vähem vaja oleks.
6. Projekti lõpetamata jätmine
Projekti lõpetamine on vastik. Ühest küljest on pärast projekti tegevuste lõppu pingelangus suur ning kiusatus asju lõdvemalt võtta hiiglaslik. Pealegi on ainuüksi mõte lõppevale projektile nii jälk, et parem seda ei puutuks. Teisest küljest võib projekt olla muutunud nii armsaks, et ei suuda sellest loobuda ega peatse lahkuminekuga leppida.
Mõlemal juhul soovitan siiski pingutada ning panna kogu meeskonnaga kirja, kuidas projekt võrreldes kavandatuga läks ning millised olid projekti õppetunnid, mida tulevikus oleks sarnaste projektide puhul arukas vältida. Mida rohkem projekte lõpetad sellisel konkreetsel moel, seda suuremaks saadav kasu paisub.
7. Ehk saab kuidagi planeerimata ka...
Oled kunagi sattunud olukorda, kus avastad n-ö käigu pealt, et oled projekti juht? No ehk saab sel korral planeerimata, siiani ju õnnestus? Loomulikult saab, kui tahad kulutada tavapärasest paar-kolm korda rohkem aega, raha ja energiat. Aga kui isegi pärast projekti algust teed reaalse plaani, aitab see sul projekti oluliselt kindlama käega juhtida.
8. Töö on töö ja pidu on pidu!
Pidutsemine ja edusammude tähistamine kuulub projektijuhtimise juurde. Kui saate meeskonnaga olulise sammu tehtud, tähistage seda ning pange paika järgmise peo pidamiseks vajalik saavutus. Õpi siin ehitusmeestelt: nurgakivi pidulik paikapanek, sarikapidu, karp-kinni pidu, maja-valmis pidu.
Kui tunnustad meeskonda, tähistate saavutusi ja panete paika koos järgmise sihi, viite projekti kiiremini ja edukamalt lõpule. Tähistusväärsete verstapostide määramine on tähtis: mõtle kas või sellele, kuidas on kõndida viit kilomeetrit mööda sirget maanteed või hoopis linnatänavail või metsas. Vaheldusrikkus aitab tööd kiiremini lõpetada. Artikli materjali võib kasutada teistes väljaannetes, kui lisate viite portaalile www.juhtimine.ee |