Rohkem võimalusi, rohkem probleeme

Kuid karjäärialane superman on selliste paljude võimalustega ometi olukorras, kus vajadus valida ja otsus teha tekitab talle pidevat stressi ja ärevust, kirjutab Daniel Gulati, tehnoloogiaettevõtja ja raamatu Passion & Purpose: Stories from the Best and brigthest Young Business Leaders kaasautor HBRis.  

Nagu Tom, teevad enamik inimesi karjääriga seotud otsuseid selle järgi, milline on oodatav tulu. Vanemad muretsevad oma laste hariduse pärast ja soovivad, et nende laps omandaks võimalikult hea hariduse, mis avaks veelgi rohkem uksi. Kuid kas mingist punktist alates ei muutu valikute rohkus juba pigem koormavaks kui edasiviivaks?

Kirjutades raamatut «Passion & Purpose», intervjueerisin paljusid spetsialiste nende karjääriga seotud otsuste teemadel. Kõik nad olid ca 30-aastased, lõpetanud parimad ülikoolid ning töötanud mõned aastat hea reputatsiooniga firmadest. Nende number üks kriteerium töökoha valikul oli palganumber.

Kõige hämmastavam oli nende rahutus. Nad veensid ennast, et pole veel leidnud oma tõelist kutsumust ja jätkasid halastamatult karjäärialaseid otsinguid ja lõid endale järjest uusi võimalusi, mis võimaldaks neile paremat elu tulevikus.

Need potentsiaalsed superstaarid kuuluvad nn kõhklejate generatsiooni (Hesitation Generation), nad on ennast koolitanud olema süstemaatiliselt kõhklejateks. See grupp kasvab pidevalt. Kuid taoline kartus võtta vastu otsus ja pidevalt erinevate valikute vahel kõikumine võib karjääri hoopiski ära rikkuda.

Võimaluste tekitamine võib muutuda eesmärgiks iseeneses. Selle asemel, et elada praeguses hetkes, keskenduvad inimesed aina enam tulevastele karjäärivõimalustele, mis justkui ootavad neid pärast praegusest kohast lahkumist. Nad loovad pidevalt justkui uusi võimalusi ning kulutavad nende võimaluste tekitamisele tohutult energiat. Lõpuks saab taolisest mõtteviisist juba harjumus.

Mida rohkem võimalusi, seda raskem valida. Selle asemel, et sulgeda mittevajalikud uksed, kulutatakse asjatult aega võimalikult paljude valikuvõimaluste käigus hoidmisele. Probleemi olemus seisneb aga selles, et edasi lükatud otsus tähendab tegemata otsust. Seega leiavad tegelikult väga andekad inimesed ennast lõpuks lõputult takerdunud tegemata jäänud otsustesse. Võimalusi on väga palju, kuid valida neist ei julge ühtegi.

Valik ei too rahulolu. Irooniline, kuid kellel on palju võimalusi, tunneb tegelikult vähem rahulolu sellest, mida ta praegu teeb. Barry Schwartz on kirjutanud, et näiliselt lõpmatud valikuvariandid muudavad meid tegelikult abituks. Me muudkui võrdleme oma võimalusi ja alati tundub teine valik olevat parem.