10 eriti vastikut käitumisviisi, mida liidrid kasutavad

Forbesi kaastöötaja David DiSalvo toob välja väga levinud käitumismallid, mida on mõistlikum mitte jäljendada. Isegi juhul, kui neid kasutavad säravad inimesed ja liidrid.

Ametlikus stiilis rääkimine lootuses paista välja eksperdina. Raamatu «Revising Prose» autor Richard Lanham nimetab bürokraatlikus stiilis kõnelemist verbaalseks epideemiaks, mida iseloomustab nimisõnade rohkus ja verbide vähesus. Valdav osa ametnikke ja eksperte kasutab just sellist stiili.

Kõikjal iroonia nägemine ja selle pidev kasutamine. Kahtlemata on maailm irooniat täis, kuid pidevalt sellele osutamine ja selle kasutamine ei muuda teid eriti geniaalsemaks. Pidev iroonitsemine jätab ülespuhutud ja kõrgi mulje. Pigem piirake iroonia kasutamist, sest vähestes kogustes on see tõhusam.

Ideede inimestest tähtsamaks pidamine. Seda teevad inimesed pidevalt, kuna ideedega on lihtsam manipuleerida kui inimestega. Võib-olla sellepärast nii paljud isehakanud geeniused neid eelistavadki.

Inimeste kraadi järgi lahterdamine. See mõtlemine on sageli üsna tavaline, kuid mõtleme, et paljud oma ala tipud on olnud tühjad kohad koolis. Nende saavutused ei tulene kraadist, vaid sellest kui palju nad soovisid edu ja sellesse on panustanud.

Endale toetajaid otsides teesklemine, et nende ideed midagi tähendavad. Tegelikult pole teil üldse kavas neid kasutadagi.  

Pidevalt teiste ideede kritiseerimine. Taoline käitumine on mõnele inimesele kui sport. Paraku ei näita see kritiseerijat eriti targemana, vaid annab pigem tunnistust tema argusest.

Inimeste lahterdamine positsiooni või ameti järgi. Tore, kui mõnedel inimestel organisatsioonis on näiteks juurakraad, kuid see ei tõsta neid veel kõrgemale nendest, kel seda pole.

Mängureeglite muutmine ilma et teavitataks sellest neid, keda need reeglid puudutavad. Väga tüüpiline käitumisviis suurtele organisatsioonidele. Nõnda tehakse vahet otsustajate ja nende täideviijate vahel ning hoitakse «alumiste korruste» inimesi pidevalt närvilises olukorras, sest nad ei tea, mis hakkab toimuma järgmiseks.

Silmakirjalik käitumine. Klassikaline näide ühest juhist, kes läheb kolleegide lõunat sööma ja kohtleb ettekandjat eriliselt alandaval viisil nagu ta oleks teisejärguline inimene. Hiljem kontoris kohtleb ta oma töökaaslasi eriliselt võluvalt ja armulikult. Mida selline käitumisviis inimese kohta ütleb? Aga seda, et inimene on silmakirjalik – kui puudub omakasu motiiv, näitame oma tõelist palet, vastasel juhul mitte.

Inimese roll õigustab vahendeid, mida ta edu saavutamiseks kasutab. Tegelikult ju mitte. Roll lihtsalt õigustab kõikide võimaluste kaalumist ja nende hulgast parima valimist.