Töökohal kiusatu kaks varianti: võidelda või leida uus töökoht

Enamasti valivad inimesed viimase variandi, ütles Tervise Arengu Instituudi töökoha terviseedenduse ala vanemspetsialist Külli Luuk. «On lihtsam töökohalt lahkuda, kui kujutada närve ja energiat võitlusele, mis tegelikult väga kuhugi viia ei pruugi – suhted on juba rikutud.»

Luuk, kes mõnda aega tagasi asjast huvitatuid neil teemadel koolitas, ütles et ega inimestel pole eriti selget arusaama, mida töö juures kiusamine endast üldse kujutab. «Ühekordne konflik või inimeste vaheline antipaatia pole veel kiusamine, meie mõistame kiusamist pigem ülemuse-alluva vaheliste põrkumistena, mitte samal astmel olevate inimeste omavahelist hõõrumist,» selgitas ta.

Kus valdkonnas kiusamist kõige enam ette tuleb? Töövägivalda Eestis uurinud Tartu Ülikooli doktorant Merle Tambur toob oma töös välja, et kõige sagedamini tuli tööl kiusamist ette hotellinduses ja toitlustusettevõtetes, samalaadsed trendid käibivad ka teistes riikides. Üheks põhjuseks, miks neil aladel esineb töövägivalda rohkem, loetakse graafikujärgset töökorraldust, mis on jäik ja ei anna töötajatele vabadust tööülesannete täitmiseks. Eesti kohta tuli Tamburi töös välja, et ka tööstusettevõtetes esineb palju töövägivalda ja seal on põhjuseks enamasti ebapiisav informatsioon ja suur töökoormus.

Kas rohkem kiusatakse pigem naistest koosnevates töökollektiivides? Luuk ütles, et sellist seost ei ole. Samuti ei olevat seos kiusamise ja töötajate haridustaseme vahel justkui oleksid madalama haridustasemega inimesed kuidagi kiuslikumad.