Tagasi
Ametlikult nimetatakse Kreekas toimunud olümpiamänge edukaks, kuna Ateena kesklinn sai renoveeritud ning paljud infrastruktuuriga seotud küsimused lahendatud tänu uuele lennujaamale ja metroole. Kuid kriitikud tsiteerivad numbreid: jagades mängudele kulunud raha leibkondadele, tuleb välja, et igaüks neist pidanuks panustama 50 000 eurot ja seda pole tänaseni suudetud tasa teenida. Ainuüksi rajatiste ülalpidamisele on kulunud juba 500 miljonit eurot, vahendab Pärnu Konverentside ajaveeb.
Selge on fakt, et Kreeka tänastes probleemides on osaliselt süüdi mängude korraldamine riigis, kellele see ilmselgelt üle jõu käis. Kui mängude järel kasvas huvi spordi vastu, siis tänaseks on see vaibunud, kuna vanemad soovivad, et lapsed tegeleksid akadeemilistemate ja tasuvamate huvialadega.
Olümpiaküla planeeritakse erastada ning see on praegu üks vähestest vaiksetest paikadest Ateenas. Näiteks üks Qatari ettevõte sooviks sinna rajada suure kasiino koos hotelli ja eralennukitele mõeldud lennuväljaga.
Majanduslikud argumendid on komplitseeritumad. Kreeka kõige suurem probleem on erasektori vähesed investeeringud, mistõttu riik pidi rajatisi ise rahastama. Kreekasse pole viimaste aastakümnete jooksul tehtud olulisi välisinvesteeringuid ja riiklik majandusmudel kahandab nende tõenäosust veelgi.
Kreeka näide võimaldab tekitada ka poolt- ja vastuargumentide rea seoses investeeringutega infrastruktuuri. Hea infrastruktuur on eelis, kuid see ei saa alati ja igas riigis ning ajahetkel ära tasuda.
Vaata ka Voice of America videot Ateena mahajäetud olümpiakülast.
Kommenteeri
Prindi
Saada sõbrale
