Tark Grunte Sutkiene advokaadibürool uus juht

Lisaks sellele muudatusele lisandub ettevõtte partneriteringi neli uut partnerit: Andra Rubene, Inese Hazenfusa, Agnese Hartpenga ja Linda Štrause. 

Soome taustaga Magnus Pousette on 28 aastat töötanud Helsingi advokaadibüroos Hannes Snellman. Ta ütleb, et teda üllatab eestlaste tõhusus ja otsekohesus töötajana. «Kui mingi probleem on, asutakse kohe asja kallale, ei mingit asjade edasi lükkamist või keerutamist,» sõnab ta.

Järgneb intervjuu Pousette`iga. 

Millised on teie plaanid ettevõtte uue juhtivpartnerina?

Tunnen Aare Tarka juba 1990ndate algusest, kui kasutasime nende teenuseid Balti riikides. Me oleme nende aastate jooksul palju koostööd teinud. 2010 aastal ühinesid Tark Co, Sutkiene, Pilkauskas & Partners Leedust ja Grunte & Cers Lätist ühiseks ettevõtteks, kuid teadsin koostöö kaudu kõiki neid ettevõtteid juba varem. Kui töötasin Soomes Hannes Snellman`is, aitasid need bürood paljudel meie klientidel alustada äri ja projekte Balti riikides.

Tänapäeval aga ei konkureeri advokaadid ainult õigusteenuse kvaliteediga. Enamik meie kliente on juriidilise taustata. Kuna meie, advokaadid, ei müü materiaalseid tooteid, on klientidel raske hinnata advokaadibüroo kvaliteeti vaid juriidilise nõuande  seisukohalt. Seda ei saa ka hinnata vaid kohtuotsuse järgi, sest kui äri töötab hästi, teenus on kvaliteetne, siis lahendatakse vaidlused reeglina ilma kohtuta. Seega same üsna harva oma töö kvaliteeti otseselt testida.

Meie kliendid on öelnud, et inimestel selles firmas on hea arusaam ärist ja nad pakuvad kiiret, selget ja praktilist nõu. Mõned inimesed on öelnud, et Tark Grunte Sutkiene on «no bullshit» firma. Need on head omadused maailmas, kus juriste on liiga palju ning asjad kipuvad muutuma liiga keeruliseks. Me jätkame nende heade omaduste kasvatamist.  

Minu ülesanne on leida paremaid viise ressursside kasutamisks nüüd kui tegutseme kõikides Balti riikides. Meil on üle 80 advokaadi neljas kontoris kolmes riigis. See annab meile palju laiema ühise teadmiste, oskuste, kontaktide, turunduse- ja müügiressurside pagasi kui see oli eraldiseisvate ettevõtete puhul. Samuti on meil nüüd enam vahendeid tehnilistesse süsteemidesse investerimiseks.

Milline on teie taust?

Hannes Snellmanis tegutsesin ma üsna rahvusvaheliselt. Kliendid olid erinevatest riikidest ja ma assisteerisin ka Soome kliente väljaspool Soomet. Olen õppinud Londonis ühes maailma suuremas ja rahvusvahelisemas advokaadibüroos. Minu suurim tehing oli Soome börsifirma Hartwall ja Scottish & Newcastle aktsiate vahetus 2 miljardi euro väärtuses.

Olen olnud ka Kanada kindlustusseltsi likvideerimise juht. Need on mõned näited töödest, mida olen teinud.

Juhtimise poole pealt on mul kogemus kõikide advokaadibüroo arenguetappidega, kui see kasvas 7 advokaadiga kohalikust Soome büroost suureks firmaks 170 advokaadiga seitsme kontoriga viies riigis.

Kui erinevad on teie hinnangul kolme erineva Balti riigi ärikultuurid, suhtumised ja inimeste väärtused?

Kõik kes tunnevad natuke rohkem Balti riike, teavad ka, et neis elavad kolm iseseisvat rahvust ning nad on ka vähemalt osalt erinevate kultuuride, suhtumiste ja väärtustega. Minu meelest on need erinevused piirkonna ja ka meie firma rikkus. Oma töös ja eraelus olin palju kokku puutunud erinevast rahvusest inimestega ja sellepärast olen harjunud rahvuslike eripäradega ega üritagi neid vaadata kuidagi läbi «Soome vaatenurga».

Meil ettevõttes jagavad inimesed samu põhiväärtusi ning töökultuur, -hoiakud ja –väärtused ei erine.

Kuidas erineb Eesti töö- ja ärikultuur Soome omast?

Soomlased on tuntud oma kõrge juhtimiskultuuri poolest. See tähendab, et asutakse kohe probleemi kallale, ei tehta asju ilmaaegu liiga keeruliseks, peetakse lubadustest kinni, keskenduvad olulisele ning tahavad anda endast parima. Minu kogemus Eesti ärielus näitab, et siin käib elu üsna samamoodi. Meie kontoris on inimesed isegi otsekohesemad, ei ole mingit asjade edasilükkamist, vaid asutakse kohe probleemide lahendamise kallale. Mul on jäänud mulje, et selline käitumisviis ongi eestlastele omane.

Kas olete Eestis töötades kohanud ka midagi, mis hämmastab või üllatab?

See eelpoolnimetatud otsekohesus ja tõhusus tegutsemisel ongi üllatav. Nagu paljud Soome ärimehed olen ka mina üllatunud, kui lühikese aja jooksul on Eesti muutunud kaasaegseks, hästi organiseeritud ja hästi töötavaks ühiskonnaks. Üllatav, kui hästi saadi üle 2008. aasta majanduslangusest ja valmistuti euro tulekuks. Eestis on loodud hea keskkond ettevõtlusega tegelemiseks ja samuti üllatab mind, kui hästi toimib asjaajamine ametiasutustega. See, kuidas toimivad ID-kaardipõhised teenused, on muljetavaldav.

Kas on ka mingeid erinevusi probleemides, millega ettevõtjad advokaatide poole siin- ja sealpool lahte pöörduvad? Mis on praegu õigusalal kõige «kuumemad» teemad?

Äriõigus täna on palju universaalsem kui inimesed arvavad. Enamik tänapäeva äri põhimõtteid pärinevad UK või USAst. Samas ei maksa arvata, et seadused on enamvähem samad kõigis jurisdiktsioonides. Riigiti on küllalt palju erinevusi ning õiguslik risk on riigiti erinev.

Meie pakume Balti riikides täisteenindust. See tähendab, et me tegeleme mistahes tegevusalaga ettevõtete äriõigusega. Panganduses, M & A, finantsteenuste ja vaidluste lahendamise osas on meil parim võimalik kompetents ja need on ka alati nö kuumad teemad.

Eestis on viimasel ajal kuumad teemad puudutanud aktsionäride vahelisi vaidlusi, põlevkivi kaevandamist ja töö- ning maksuküsimusi, mis seotud piiriülese tööjõu liikumisega.

Leedus ja Lätis kütavad kirgi energeetikateemad ning Lätis ka avalik aktsiamüükidega seonduv. Riigihanked ja konkurentsiküsimused (näiteks kartellilepingutega seonduv) on aktuaalsed kõikides riikides.