© juhtimine.ee
|
Majanduslanguse tingimustes muutub järjest olulisemaks rahavoogude (rahakäibe) juhtimine, kuna õige ja õiglane tekkepõhine kasum ei ole sageli piisav finantsjuhtimise otsuste vastuvõtmiseks. Rahavoogude juhtimisel on võtmeküsimuseks rahavoogude prognoosimine ja planeerimine. Tulemuslik rahavoogude prognoosimine ja planeerimine algab eesmärgi täpsustamisest. Kas prioriteetne eesmärk on maksete tähtaegne tasumine või rahaliste ressursside efektiivne kasutamine? Perioodi valik. Sageli koostatakse rahakäibe prognoos (rahavoogude prognoos, kassaprognoos, cash-flow) aasta, kvartali või kuu kohta, mis praegustes tingimustes ei ole piisav. Rahakäibe prognoosi perioodi valikul on soovitav eelistada lühemaid perioode (1 päev kuni nädal), sest vabalt seisvat rahasummat on võimalik paigutada üleöö deposiiti ja selle kaudu teenida täiendavat finantstulu. Rahakäivet on soovitav prognoosida pidevalt, st iga perioodi (soovitav päeva, 2 või 3 päeva) järel analüüsida tulemusi ja uuendada prognoosi. Kes koostab prognoosi – kas finantstöötaja või meeskond? Kogu organisatsiooni rahakäibe prognoosi koostab üldjuhul finantstöötaja, kuid algandmed selle koostamiseks esitatavad meeskonnaliikmed, kes vastutavad ühe või teise valdkonna (müük, ost, tootmine, investeeringud, projektid) eest. Rahakäibe prognoosi vorm ei ole organisatsioonile ette antud. Oluline on tähelepanu pöörata sellele, et vormis oleksid eraldatud laekumised ja maksed ning need esitatud olulisemate kirjete lõikes. Üks võimalikke vorme on esitatud alljärgnevas tabelis: ![]() Kas keskenduda laekumistele või maksetele? Kuigi maksetega seotud kirjeid on sageli rohkem kui laekumistega seotud kirjeid, on siiski tähtsam keskenduda laekumistele, sest üldjuhul on laekumiste mõju kasumile suurem ja juhina on raskem mõjutada laekumisi kui makseid. Kasuks tuleb kulutuste liigitamine välditavateks ja vältimatuteks kulutusteks. Kas olulisem on algandmete täpsusaste, kiirus või olulisus? Finantstöötajad (eriti raamatupidajad) eelistavad enamasti täpseid algandmeid, kuid kuna rahakäibe prognoosi ja eelarve koostamisel on tegemist eelkõige tuleviku ennustusega, on tähtis keskenduda prognoositavate näitajate olulisusele ja kiirusele ning mitte ületähtsustada algandmete täpsust. Erilist tähelepanu tuleb pöörata laekumiste ja maksete ajastamisele ja ebaregulaarsetele (sageli olulistele) maksetele. Varasemates rahakäibe juhtimise teoreetilistes käsitlustes rõhutati, et iga perioodi lõpuks on oluline planeerida vaba raha jääk konkreetses summa. Kuna kasutult seisev vaba raha vähendab organisatsiooni varade kasutamise efektiivsust, siis nüüdisajal ei ole mõttekas planeerida vaba raha perioodi lõpuks, vaid lähtuda põhimõttest „raha peab tegema raha“. Rahakäibe prognoosimine on loominguline tegevus, mille käigus on piiratud igasuguste valemite ja algoritmide kasutamine ning väga paljud otsused põhinevad hinnangutel ja prognoosidel (kas ja millal summa laekub, kui raha ei ole laekunud, siis millal ja kui suur summa laekub jne). Olulisemate laekumiste puhul on tähtis iga laekumist ja laekumise tõenäosust analüüsida ja hinnata eraldi (maksete puhul on probleemid väiksemad). Väheoluliste laekumiste juures võib kasutada lihtsustatud meetodeid ning analüüsida ja hinnata prognoositavaid laekumisi kogumina. Rahakäibe juhtimisel on oluline suhelda pangaga ja kreeditoridega ning kasutada võimaluse korral paindlikku krediidipoliitikat, tehes allahindlusi nendele klientidele, kes soovivad tasuda varem. Kasutatud kirjandus: Karu, Sander. 2000. Rahakäibe juhtimine I osa. 240 lk. Rafiko Karu, Sander; Zirnask, Villu. 2001. Rahakäibe juhtimine II osa. 256 lk. Rafiko |




