© juhtimine.ee
|
Järgmise aasta algusest hakkame saama palka eurodes ja ostame asju eurode eest. Kõik rahanumbrid jagatakse krooni ja euro vahelise kursiga, mis ka ilmselt 1. jaanuaril 2011 on 15,6466. Seega on kõik hinnad ja palgad absoluutnumbrites umbes viisteist korda väiksemad. Palkade puhul tõenäoliselt mitte, aga hindade osas kindlasti näeme ohtrat ümardamist. Ootan põnevusega, millised saavad olema hinnad Tallinnas Narva kohvikus. See on üks väheseid kesklinna kohvikuid, kus võrreldes 1980. aastaga pole eriti midagi muutunud ja kus ka hinnad on ütlemata odavad – 5 krooni, 8 krooni, 12 krooni, 22 krooni. Mida teeb kaupmees, kui tal tass kohvi maksab 15 krooni? Kas uueks hinnaks on 96 senti, nagu kursi järgi oleks õige? Või on uus hind hoopis üks euro? Ilmselt ikka üks euro. Mida teeb kaupmees, kes küsib puljongiportsu eest praegu 8 krooni? Vaevalt, et paneb uueks hinnaks 51 senti. Kui turg vähegi kannatab, siis saab uueks hinnaks 60 või isegi 70 eurosenti. Euro rakendamine kõikides teistes riikides on näidanud, et just odavate pisikaupade hinda ümardatakse tublisti ülespoole. Niisugused hinnamuutused lähevad kergesti läbi, kuna inimeste suhe hindadesse ja üldse numbritesse pole läbinisti ratsionaalne. JÄTKUB /---/ Teksti lõpuni lugemiseks saatke palun kiri aadressil kolumn@bda.ee märgusõnaga TELLIN ja lisage sinna juurde, kes te olete ja mida teete. Mind huvitab, kes mu tekste loevad. |



