Rss
Prindi
Kommenteeri 
Saada sõbrale
© juhtimine.ee
|
Ivy Leed peetakse modernse PRi loojaks, kuna tema võttis 1906. aastal esimest korda kasutusele pressiteate. Esimeseks katsejäneseks oli Pennsylvania Raudtee. Toimus rongiõnnetus ning infomüra vältimiseks soovitas Lee saata pressile juhtunu kohta põhjaliku info. Teele saadetud pressiteatega välditi õnnetuse eri versioonide meediasse lekkimist. Lisaks pressiteatele viidi ajakirjanikud ja fotograafid rongiga õnnetuspaika, et nad saaksid oma silmaga juhtunud õnnetust kaeda ja küsida Pennsylvania Raudtee juhtidelt lisakommentaare. Kõik toimis ning mõned nädalad pärast õnnetust kiideti ajaleheveergudel firma avatust ja soovi maksimeerida reisijate ohutust.
20. sajandi algusest saadik on pressiteade võetud laialdaselt kasutusele ning sellest on saanud üks olulisemaid suhtekorralduse tööriistu. Kuigi PRi tehnikad on ajas muutunud, on teade ise jäänud väikeste mugandustega samaks. Pressiteadet on hakatud levitama e-posti teel, mis on muutnud uudiste avaldamise oluliselt kiiremaks. Samuti on teatele hakatud lisama linke foto- ja videomaterjalile. Tihti on link heale taustamaterjalile ja väärt fotodele pressiteate avaldamise garantiiks, kuid ärge mõistke valesti – ebaprofessionaalselt kirjutatud pressiteadet ei avaldata ka Annie Leibovitzi profifotodega, sest määrav on teate sisu!
On ekslik arvata, et pressiteate eesmärk on saada avaldatud. Pigem tuleb avaldamisele vaadata kui lisaboonusele. Peale avaldamise on oluline ka ajakirjanike teavitamine uuest tootest, teenusest või sündmusest. Ajakirjanikud kasutavad pressiteateid info kogumiseks. On täiesti tavaline, et ajakirjanik, kes on saanud ühelt firmalt mitu järjestikust pressiteadet, hakkab selle ettevõtte vastu huvi tundma ja kirjutab sel teemal pikema loo. Just see on üks viisidest, kuidas sattuda meedia huviorbiiti. Videopressiteade Siin-seal on proovitud teha ka videopressiteateid, kuid neid on tabanud ebaedu. Videopressiteade eeldab ikkagi ajakirjaniku professionaalsust ja operaatori silma, mis leiab üles parimad detailid. Kuna pressiteate eesmärk pole ajakirjaniku eest uudist valmis kirjutada, vaid varustada teda uudisväärtusliku taustainfoga, siis tundub videopressiteate tegemine just tele- ja videokanalitele ajaraiskamisena – lõpuks tuleb ikkagi kõik uuesti filmida. Aga kindlasti ei tasu videopressiteate mõtet kohe kalevi alla panna. Videopressiteade on PR 2.0 oluline osa ning kindlasti lähiaja üks populaarsemaid infobittide edastamise viise. PR 2.0 puhul on tegemist suhtekorraldusega, mis rakendab paralleelselt traditsiooniliste PR-vahenditega uusi ja innovaatilisi võimalusi, millest videopressiteade on üks oluline osa. Kui traditsioonilist PRi võib pidada suhtekorraldusmaastiku vanuriks, siis PR 2.0 on liberaalne ja ideedest pulbitsev noor, kes suudab panna uue ajaga kaasnevad võimalused suhtekorralduse kasuks tööle. Õige sihtgrupp Igasuguse pressiteate – olgu see siis video- või traditsiooniline teade – edu üheks alustalaks on õige sihtgrupp. Kõige lihtsam on koguda internetist kokku kümne meediaväljaande üldaadressid ja lähetada teade neile. Lihtne pole aga alati piisavalt hea ega tõhus. Oluline on leida õiged ajakirjanikud, keda konkreetne teade tõesti huvitab. Siinkohal kulubki ära suhtekorraldusfirmade kompetents – nemad on oma kontaktide nimel vaeva näinud, teavad ja tunnevad neid läbi ja lõhki. Kui ressursse napib, on otstarbekas kasutada konkreetselt pressiteadete saatmiseks mõeldud portaale. Muide, sihtgruppide osas on aastatega samuti toimunud teatud muutumine – enam ei ole oluline ainult traditsiooniline meedia, vaid ka blogid ja foorumid, mis kujundavad väga suure osa inimeste arvamust. Nende nn uute kanalite informeerimine on sama tähtis kui ajakirjanike kursis hoidmine. Pressiga suhtlemine on aja- ja rahamahukas, kuid väga oluline. Üks lihtsamaid võimalusi on seda teha pressiteadete vahendusel. Kui see tegemata jätta, elab informatsioon oma elu ja ettevõtte mainet kujundavad inimesed tänaval. |
Valdkonnad
Küsitlus
Mis Teid eelkõige juhina motiveerib?
Vaata lisaks
