Võimaluste aeg finantsproffidele

Majanduslangus ja aastaga peaaegu kahekordistunud töötute arv pole vähendanud nõudlust finantsala asjatundjate värbamise järele, kasvanud on seniste finantsmeeskondade väljavahetamise hulk.

Eelmise aasta tööpakkumiste analüüs näitab, et tööandjate vajadus finantsprofessionaalide järele ei ole kahanenud. Endiselt vajatakse väga häid analüütikuid, kõrgelt on hinnatud pearaamatupidajad ning heal tasemel finantsjuhid. Kui teiste valdkondade töökonkurssidel andis massiline kandideerimine juba möödunud suvel märku kasvavast ebakindlusest tööjõuturul, siis finantsvaldkonna värbamisprojektide puhul ei ole siiani märgata töösoovijate hulga suurenemist.

Finantsjuhi mitu rolli

Aastate jooksul on aga muutunud ootused finantsjuhile. Finantsjuht on tõusnud tippjuhi paremaks käeks ega ole enam pelgalt kulu- ja tuluarvestaja. Tal peavad olema oskused ning teadmised selleks, et langetada kogu firma tegevust mõjutavaid otsuseid. Enamasti on finantsjuht ettevõttes ka juhatuse liige, mis suurendab veelgi tema vastutust.

 

Viimase aja trend on aga see, et ettevõtte vajadustest tulenevalt lisatakse üha sagedamini finantsjuhi vastutusvaldkonda ka IT-osakonna juhtimine. Finantsjuhi rolli ülevaatamise on tinginud see, et paljud IT-arendused on väga tihedalt seotud finantsvaldkonnaga. Kuna tehnoloogiainvesteeringud on tihti väga mahukad, siis sunnib majanduslangus iga arenduse puhul senisest enam arvestama investeeringu tasuvust. Finantsjuhilt nõuab aga vastutuse laienemine üha rohkem ka IT-alaseid teadmisi, eeskätt just IT-protsesside juhtimise ja nende mõistmise oskust.

Finantsprofessionaalidele on iseloomulik tugev lojaalsus, pelgalt tuhande lisakrooni pärast nad praegust tööandjat hülgama ei hakka. Senisest enam motiveerib finantsala asjatundjaid tööandja jätkusuutlikkus. Kuna finantsinimesed on oma töö tõttu üsna detailselt kursis tööandja ärilise

Valdek Alber

käekäiguga ning kindlasti ei ole nende eest võimalik probleeme peita, hindavad nad kõrgelt ettevõtte stabiilsust.

„Pimesi“ kandideerimine

Praeguses keerulises majanduskeskkonnas on kasvanud nende ettevõtete arv, kus on tekkinud vajadus vahetada välja ebakompetentseks osutunud juhid. Personali sihtotsingu pakkujate poole pöördutakse ühe enam sooviga asendada ka senine finantsmeeskond, kes võeti tööle ettevõtte kasvuperioodil. Kuna tol hetkel valitses tõsine tööjõupõud, on nende töötajate palganumber enamasti väga kõrge ning muud töötingimused ülisoodsad.

Arvestada tuleb sellega, et juhtide ja tippspetsialistide väljavahetamine on väga delikaatne teema ning sellised protsessid on suuresti konfidentsiaalsed. Tööpakkumiskuulutus on ilma tööandja nimeta ning praktiliselt kogu värbamisprotsessi ajal ei tea kandideerijaid tööd pakkuva ettevõtte nime. Ühelt poolt vähendab konfidentsiaalsus tööpakkumise atraktiivsust ning kandideerijate hulka. Teisalt muudab see aga keerulisemaks värbamisfirmade tegevuse, sest värbaja tööks muutub ka töösoovijate hirmude maandamine ning kandidaatide julgustamine konkursiga „pimesi“ lõpuni minema. Väga tihti juhtubki nii, et kandidaadid saavad oma tulevase võimaliku tööandja nime teada alles viimasel intervjuul tööpakkuja esindajaga kohtudes.